Vastus: Donna Ilusalongi kosmeetik Mari tegi üleskutse neile, kes sooviksid novembri lõpuks fantaasiameigi modellideks minna. Kuna olen tema ette oma kaameraga juba sattunud, kirjutas mulle, et kas teeksin ilusaid pilte tema meigitööst. Alguses olin kõhklev ja tundus võimatu ettevõtmine. Mul pole varustust stuudiopiltide tegemiseks, kas olen samal ajal tööl ehk..
Aga pilte oli vaja ning mina sellisest kogemusest ära ei ütle. :)
Nii olingi nõus.
Miks mitte ka mind meikida? Alguses üritasin vastu puigelda,aga.. Mind ei saa kaamera tagant kunagi välja ning no ükskord peab end ilusana tundma ja kaamera ette lubama. Okei, teeme selle ka ära.
Novembris siis keskendusin sellele, kuidas poseerima õpetada, kuidas valgusteid sättida ja kuidas väikese ruumiga toime tulla. Aksessuaarid paika, mida keegi kasutada võiks ja mida keegi kanda võiks..
Novembri lõpus olin kohal ja tunnike hiljem meik peas. Peangi kaamera ette minema. Ahhaa.. ennast ei tohi ka ära unustada! Kas kaelaehe ikka sobib ja kuidas juukseid sättida jms paanika toimis peas. Juhised koos kaameraga Marile kätte antud, hakkan poseerima.. Nii.. meenutame õpitud kraami, käsi nii, lõug nii, silmad särama, klõps-klõps ja vaatame pilti. Õeh, kohutav, nagu halb oleks olla.
Võtame selle käe ära, püüame naeratada, klõps-klõps.. Õeh. Proovime uuesti!!
Miks ma oskan selgitada, aga poseerida ise ei oska? Teen siis naeratuse ära, klõpsklõps, juuksesalk jäi ette.
Uus katse, klõpsklõpsklõps. Käib kah! Järgmine ootab juba millal meiki saaks..
Teeme veel igaks juhuks. Klõpsklõps. Ohh, juba head. Tehtud! Ehk.. alguses ei saa vedama, lõpus ei saa pidama. Alati toimib.
Edaspidi jäin kaheks päevaks kaamera taha peitu ja neid klõpse ilusatest inimestest ja meikidest näitan Teile siis, kui olen pisut magada saanud :)
Siiski olen näoga, nagu tahaksin kohe-kohe kaamera eest jalga lasta!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar